Kadedusest

Ma olen proovinud aru saada miks osad inimesed muutuvad kadedaks. Eriti kurb kui ollakse kade oma lähedase või sõbra peale. Milleks? Selle asemel võiks olla positiivne ja toetav. Andes välja negatiivsust tuleb see meieni alati tagasi. Kade ollakse ikka nende peale, kellel on midagi rohkem kui endal. See teeb õelaks ja kurjaks, koledaks ka kõige ilusama inimese. Lõpuks ussitab see inimese sisikonna täielikult ära. Sellise negatiivsusega tekib energialeke ja alles ei jäägi enam midagi. Kadeda inimeseni ei saagi midagi head enam jõuda, sest välja annab ta vaid negatiivsust.
Ma imetlen alati kõiki inimesi kellel läheb hästi ja on edukad. Nad inspireerivad mind. Kui midagi südamest soovid ja selle nimel töötad ja näed vaeva, siis need soovid täituvadki. Mul on palju edukaid sõpru ja tuttavaid ja mul on alati hea meel kui neil läheb hästi ja saavutavad midagi. See annab nii palju motivatsiooni juurde. Selle edukuse all ei pea ma silmas ainult majanduslikku kasumit. Mul on väga hea vaadata sõpru kelle suhted on harmoonilised ja tasakaalus, lapsed kes on andekad ja tublid, sõbrad kes suudavad ka kõige raskemates olukordades jääda positiivseks ning ei kaota kunagi lootust vaid võtavad olukordi kui kogemusi ja õppetunde. Loomulikul kui läheb ka majanduslikult ülesmäge, siis see ongi väga tore, miks ma peaks olema selliste asjade peale kade. Enamus asjad siin elus on ikkagi enda teha. Kättevõtmise asi. Iga eduloo taga on palju tööd ja vaeva.
Ärge olge kunagi kellegi peale kade, ärge tehke oma lähedastest oma vaenlasi, sest niiviisi jääte te ise üksi, selliste ussitavate inimestega ei taha keegi läbi käia. Rahakottidest tasub ikka ja alati ainult enda oma vaadata ja kui teistel läheb hästi, tuleb tunnustada ja toetada. Kõik tuleb ALATI ringiga tagasi.

Mõnusat õhtut soovides
Merily