Tuli põleb, aga kedagi kodus pole

Eelmisel aastal hoiatasin korduvalt inimesi vaimse tervise eest hoolitsema. Iga aasta nimelt sümboliseerib mingit eluvaldkonda millega just sel aastal tuleb tihedamalt tegeleda. Eelmisel aastal oli selleks vaimne tervis ning tegu oli ennetava aastaga – ehk pööra tähelepanu, tegele endaga, märka oma lähedaste tervist ja sekku kui vaja, et hoida ära katastroof.

Miks ma sellest täna kirjutan on see, et kui räägitakse siin muutkui suurest sõjast kahe maailma vahel, üks justkui tume ja halb ning teine valge ja ilus, täis armastust ja helgust, siis tõepoolest sõda ongi lahti läinud. Sõda on lahti läinud, aga mitte nende kahe maailma vahel inimeste suhtes, vaid inimeste sees. On see siis tumedam ja heledam pool, nais-meespool, emotsionaalne-ratsionaalne, ükspuha kuidas seda nimetame. Point on selles, et need kes on senini ringi jooksnud pärg peas, roosad prillid ees ja uljalt ainult armastusest ja ilusast muinasjutu maailmast mannat keetnud, siis nüüd kukub see illusioon kokku. Karm öelda, aga nõrganärvilised koristatakse ära. Jah, see ongi väga julmalt öeldud, aga ma ei saa öelda selle kohta kuidagi teisiti kui see midagi muud ei ole.

Mis see siis tähendab, et nõrganärvilised ära koristatakse?


Kuna maailma pilt muutub viimastel aastatel suure jõu ja kiirusega, siis kõigile ei ole see vastuvõetav, teisisõnu kõik ei ole kohanemisvõimelised. Alateadvus ei pea vastu. Siia juurde planeetide seisud, mis pidevalt soosivad emotsionaalseid katsumusi. Selles osas on meil tegelikult käes aeg, mille kohta võikski sõda öelda. Tugevamad jäävad ellu. Tugevamad, ehk need, kes vaatavad asjadele ratsionaalselt otsa, vajadusel lülitavad emotsionaalsuse välja ja toimivad instinktide järgi, leiavad probleemidele kiired lahendused mõtetu hüsteeritseva emotsioonide vallas energia ja aja raiskamise asemel. Ehk kasutavad, siis seda tumedamat poolt, meesenergiat endas või siis lihtsas keeles – on ratsionaalsed!
Alkoholi, narkootikumide ja vaimsete haigusteküüsi satub sel aastal palju inimesi. Ahastus viib lihtsalt ohtra tarbimiseni ja see omakorda järgmiste probleemideni, kuni lõpuks suitsiidideni.


Tulles tagasi selle juurde, et sõda on inimeste sees, kuid välja näidatatakse seda justkui agressioonina teiste suhtes, siis endale peeglist otsa ongi raske vaadata kui peegeldus kuidagi meeltmööda ei ole.
Nagu ikka on sellistel puhkudel vaimselt ebastabiilsetel inimestel kui ka meelemürkide kuritarvitajatel süüdi teised. Üks näpp näitab teiste, neli enda poole.


Kuidas ise aga selle hullumeelsuse keskel ellu jääda?

Esiteks tuleb enda jaoks selgeks teha, et mitte kedagi ei saa ega ole mõtet päästa, kes seda ise ei soovi. Säästa oma energiat ja aega. See on kurb ja valus, aga kui redelist on vaja üles ronida, sest all on põrgutuli ja keegi jala otsas ripub, siis kas kukud koos temaga või lööd lahku ja lähed üksi edasi? Teisisõnu elu või surm?


Teiseks kõik need hirmud mis nagu katkuna ringi liiguvad, jooksevad jalad alt ja pimestavad, tuleks nüüd ratsionaalsete mõtete ja lahendustega enda jaoks lahti arutleda ning asendada. Kui jooksed ringi nagu hüsteerias peata kana, kardad sõda, haiguseid ja maksude tõusu, igaksjuhuks jood selle tõttu masendusest kodus igal õhtul ennast korralikult täis ja alustad hommikut uue ringigi, siis võid kindel olla, et aasta lõpuks saad kena uue elamise mõne palati näol. Ühegi hirmuga ei saa võidelda ennast nõrgestades. Jällegi aja raiskamise asemel tuleb tegeleda lahenduste leidmise või loomisega. Miski pole võimatu.


Kolmandaks ära ümbritse ennast inimestega kes tõmbavad sind alla ning hävitavad ka sinu motivatsiooni liikuda lahenduste suunas. Need on kõige mürgisemad ja katkisemad inimesed. Iseenda peas korda luua ei suuda ja et mitte oma negatiivsusest kubisevas maailmas üksi olla, siis rikuvad teiste olemist ka.


Nagu ma olen alati öelnud, hirm on pime tuba. Kui sa kardad mis seal toas olla võib, siis pane tuli põlema ja vaata! Ära mine uisa-päisa silmad kinni kobama kas koperdad millelegi otsa või ei. Ehk kui sul puuduvad teadmised, siis täida need lüngad teadmistega. Nii saad sa tekkinud olukorraga tegeleda. Armastuse ja ingli jutt ning opioidide tarvitamine ei võta hirme ära. Ratsionaalselt asjadele lähenemine võtab hirmud ära. Hoia oma energia positiivsena ja ära lase igasugusel lollusel endale ligi tulla. Ja mis peamine, kui jääd omadega hätta, siis tuleb sellest rääkida, mitte alkoholist ja mõnuainetest abi otsida. Muidu ongi oht lõpetada nii, et tuli põleb, aga kedagi kodus ei ole.


Ratsionaalseid mõtteid soovides
Merily