Viimasel ajal olen märganud kuidas inimesed on muutunud väga mürgiseks. Koroona, sõda, hinnatõusud, tiigri aasta (mis on väga terva ja emotsionaalne) jne on tekitanud inimestes metsiku ebakindluse, pahameele, paanika, kurbuse ja viha ning see elatakse välja teiste inimeste peal. Mida on üllatav ja kurb näha on see, et eriliselt õelaks on muutunud keskealised meesterahvad. Kui vaadata nende läbivat joont, siis puudub märkimisväärne haridus kui ka karjäär. Eks ongi keeruline kui mõnda vajalikku ametit pole selgeks õpitud elu jooksul. Kurb on näha kuidas eneseväärikus nii puudulik on, et minnakse ka naisterahvaste kallale, ka selliste, kes võiks vanuselt omaenda tütar olla ja lastakse kogu labane hülgeila suust välja, mida labasem ja madalam, seda uhkem. Õudne. Kõige õnnetum on seda näha siis, kui puuduvad veel igasugused teadmised, silmaring ja faktid, aga kisa on kõige labasem ja kõvem. Oh jah…
Mitte, et ma tahaks kuidagi meestele eriliselt liiga teha, loomulikult on ka neid naisterahvaid kes oma kadeduse ja pahameelega isiklikult toime ei tule. Nende läbiv joon on see, et kisa on kõva nagu vanal katkisel traktoril, aga oma isikliku nime alt kisada ei julgeta. Minu jaoks alati naljakas, miks see “Mari Olen” kuidagi turvalisem viis on teistele liiga teha? Kui ip aadress välja võtta saab Olevast Marist kohe päris inimese nime ja näoga tegelane 😀
Oma elu valikutes teisi süüdistada või pahameelt/kadedust külvata on väga nukker viis endaga toimetulekuks. Paraku levib Eesti inimeste seas arusaam, et psühholoog pole amet. No mis seal ikka, eks lõpuks oma enda vits peksab ennast kõige valusamini.
Mida teha, et ennast selliste siunavate, kadetade ja pahatahtlikke inimeste eest kaitsta?
Mina soovitan kanda erinevaid toetavaid ehteid, selleks on: https://merilytimmer.ee/pood/
Kaitseruunidega ehted, leiad minu epoest:
Peegelehted, leiad Kirsti epoest: https://pood.kirstitimmer.ee
Töötlemata turmaliin: Selle soovi korral palun kirjuta mulle eraldi.
Lisaks on alati häid võtteid kuidas ennast distanseerida julmusest, kuidas tagasi saata ja kuidas üldse mitte reageerida. Vana hea reegel: MUST REEGEL: Kõik mida mina ei luba, ei saa minuga toimuda.
Hea meel on mul näha, et noored suhtuvad psühholoogidesse, terapeutidesse, nõustajatesse ja teistesse abistavatesse ametitesse väga suure austusega. Neid ameteid tahtetakse õppida ja tarkusi omandada, teatakse kust abi saada, kuidas pöörduda ja kuidas pidada lugu sellest kui keegi on võtnud oma elust aja ja ressursi ning panustanud seda õpingutesse, et aidata nii iseennast kui ka teisi.
Ja nagu ikka kui pole öelda midagi head ja ilusat, siis ei peagi midagi ütlema, aga teine inimene pole solgipang kuhu ennast tühjendada.
Minu lugupidamine kõikidele psühholoogidele ja terapeutidele ning nõustajatele
Merily