See on lause mis käib väga paljude inimeste suust läbi teatud eluperioodil. On see siis suhe mis on ära kaotanud kuhugi või pikk periood näiteks tööd mis ei meeldi või lihtsalt enda soovid ja unistused lohakile jäetud.
Tihtipeale on need mürgised suhted mis kaotavad inimese ära kuhugi üksildasse ja kurba paika. Tehakse maha pere, sõbrad, hobid, huvid, välimus, unistused, sihid ja kõik muu sinna juurde kuuluv ja kui inimeselt need kõik ära võtta, siis alles jääb kompleksides enesearmastuseta õnnetu inimvare. Tihti juhtub ka seda, et siis jäetakse need õnnetukesed maha oma tööviljade tõttu. Iseenesest on see hea, sest vähemalt saab see suhe läbi ja saab hakata abi otsima ning muutusi tegema. Eriti tublid on need, kes saavad jaole suhte ajal, et nad on läinud valet teed mööda ning soovivad õigele kursile tagasi saada.
Samamoodi on ka töödega. Kui pikalt teha midagi mida ei armasta, mis ei paku absoluutselt mitte midagi, siis see hakkab vaikselt ära kaotama inimest. Mina olen alati öelnud, et töö ei naeluta meid seina külge. Kui ei meeldi, siis tuleb vahetada. Tihti kardetakse töövahetust. Sama nagu kardavad noored, et kui neil pole üks kindel amet selgeks õpitud, siis sa justkui polegi keegi. Tegelikult on see arusaam ammu aegunud. Mõnele inimesele ei sobigi tegeleda ainult ühe valdkonnaga ja elus tuleb proovida erinevaid valdkondi, et kogeda palju ja mõista ennast ja oma soove.
Ükski suhe ei tohiks ära võtta pere, sõpru ja rõõmu elust ning ükski töökoht pole väärt mandumist. Seega kui sa täna ei ole rahul oma olukorraga, siis tule teeme mõned muudatused ja liigume edasi rõõmsamat teed mööda. Unistused peavad olema alati suured ja igas päevas rõõmu. Oma kallimat tuleks näha inimesena kes ikka tõstab ja aitab kõrgemale ja kaugemale sul elus liikuda ning töö peaks olema tegevus ja koht kuhu rõõmuga minna tahad. Muul juhul need lihtsalt ei ole sinu aega ega energiat väärt. Karm, aga nii on.
Mõnusat algavat nädalat
Merily