Kättemaks

Kättemaks on sõna mis mulle isiklikult meenutab alati mingit Ladina seebikat. See sõna lihtsalt käib sealt 10 tuhat korda läbi eriti ähvardaval ja humoorikal viisil. “Ma maksan sulle kätte, et Rosalie valisid” vms napakat. Jah, sellistes seebikates see ongi halenaljakas, aga reaalses elus kahjuks mitte.

Inimeste vihahood on väga erinevad. Kes elab seda sisemiselt läbi, kes füüsiliselt, kes on õppinud päriselt vihaga toime tulema ja kes pöörab puhta segi.
On neid kes saavad aru, et tegu on väga terava emotsiooniga ning selle ajal ei ole mõistlik ühtegi otsust teha. Samas on neid kes seda asja sinnapaika ei jäta ja saavad nö “rahu” alles siis kui on teisele tagasi teinud.

Ma olen näinud erinevaid viise kättemaksuks. Kes läheb kaaslase vara kallale, tüüpiline muidugi tuli otsa panna asjadel, kes lõhub auto ära, kes korraldab tööl skandaali, kes läheb nõia juurde ja kes istub ja ootab lihtsalt mis karma kohvikus teisele pakutakse.

Kõige hirmutavamad on need inimesed kes tulevad silmad peas põlemas tellima mõrva. Sa näed kuidas see psühhoosihoog on jäänud kestma, viha on inimese pimestanud ja mõistus ei tööta enam nii nagu peaks. Minu poole on kunagi pöördutud selliste soovidega. Olen ka alati selgitanud, et minu amet ei ole palgamõrvar, ma olen ikka ennustaja. Ei tasu kahte nii erinevat asja nüüd segamini ajada.

Üks tüüpilisemaid soove on kättemaksu puhul teise inimese surm. Pidevalt küsitaks, et kas teisega ikka juhtub midagi, kas karma ikka karistab, kas elu teeb talle tagasi?
Ma mõistan seda, et ebaaususe tunne on väga kurnav ja valus ning ma ei mõista kedagi kunagi hukka, aga kui viha mööda läheb ja ise oled samasuguseks muutunud nagu teine, kas siis ikka on parem tunne?

Öeldakse, et parim kättemaks on kättemaksust loobumine. Ma arvan, et see on üks kõige paremaid tarkuseid üldse. Mulle meeldib alati istuda rahulikult ja vaadata kuidas inimene omale nö Karma Kohvikus head ja paremat tellib, aga tuuakse ikka ja alati vaid see mida ta tegelikult väärt on. Oh seda üllatust!

Karma võib teinekord olla küll aeglane, aga ta on õiglane ning selle asemel, et ise omakohust pidada tasub täitsa rahulikult minu kõrvale kohvikus istet võtta ja vaadata kuidas Karma teenindab. See on üsna põnev ja saab jääda iseendaks oma käsi määrimata. Milleks ronida mudasesse auku kui mäe otsast on vaade kaugele ja palju ilusam.

Kuidas teil kättemaksuga on?

M