Ikka ja jälle pöördutakse mu poole murega, et kas ma tooksin tagasi kellegi kallima. Selge on see, et kuskil on mingi viga tehtud, tülli mindud või teed lahku kasvanud ja siis hakatakse otsima sensitiividelt abi, et ehk mõni võimas nõiajook armastuse tagasi tooks…
Toovad, miks nad ei too, aga mis on selle hind? ARMULOITS=VÄGISTAMISEGA! Siinkohal oleks aus küsida, et kas inimene ise sooviks, et tema vabatahe talt jõuga ära võetakse, mõistus segi keeratakse ja pidevalt seksuaalselt kuritarvitatakse? Vaevalt. See on inimese elu rikkumine ja toob endaga kaasa väga kurja karma. Panna keegi kettidega puuri kinni ennast vägisi imetlema ei too armastust vaid viha ja jälestamise. See, et tekib füüsiline tõmme/seksuaalne iha ei tähenda, et tegu on armastusega. Loitsutud inimesed ei saa tavaliselt aru mis nendega toimub. Miks nad ikka ja jälle jooksevad tagasi inimese juurde, kelle juurest nad armastuse puudumise tõttu juba kord lahkusid. Selgitusi ei leia, aga füüsiliselt tõmbab nagu magnet. See tekitab inimeses lõpuks metsiku viha ja jälestuse, hakatakse ütlema väga halvasti, võib minna vägivaldseks ja igatepidi käest ära. Kas siis sellist “armastust” on vaja? Varem või hiljem jõutakse ka jälile mis on tegelikult temaga tehtud ja siis on pahandust palju.
Ma olen puutunud kokku lugudega, kus on selliseid loitse kasutatud. Tellija jääb üsna pea ise haigeks, saab kõvasti kerepeale või hakkavad teistsugused kannatused riduradapidi temani jõudma. Väga kurvad lood, õnnetusi täis. Kas aga aidata? Kui ise oled pahatahtlikult teiselt inimeselt võtnud ära vabatahte oma ego tõttu, siis oleks aus oma karistust ka kanda. Eks sõltub loost muidugi.
Paraku ma näen kuidas ka facebookis pakub nii mõnigi uhhuu, et toob armastuse tagasi. Reklaamib oma rituaale, mis hävitavad teise inimese elu.
Ehk minu sõnum on, kellelegi ei saa vägisi armsaks. Mina olen see, kes ütleb ka väga karmilt otse näkku neid asju. Jah, esialgu saan korraliku pahameele osaliseks, sest mis õigusega ma moraali loen, aga kellegi pahatahtlik soov teise inimese elu ära rikkuda oma egoismi tõttu, ei luba mul kõrvalt seda lihtsalt naeratades pealt vaadata.
Kõigi jaoks on kusagil keegi. Armastust saab rituaalidega oma elu kutsuda, seda ma ka õpetan oma vastuvõttudel, aga päris kindlasti ei õpeta ma ega aita kutsuda nimeliselt inimesi oma elu, sest see ei ole aus. Armastus ei tähenda alati teist inimest. 🙂
Selget mõistust ja ausat armastust soovides
Merily