Pentagramm ehk viieharuline täht, mis on ümbritsetud ringiga – on sajandeid köitnud inimeste kujutlusvõimet. Selle koht maagia maailmas on eriti sügav, ümbritsetud saladuste, müstika ja üleloomulike jõududega. Kuid mis on tõeline lugu selle salapärase sümboli taga?
Enne selle seostamist nõidadega, oli pentagramm hinnatud muistsetes kultuurides. Kreeklased nägid seda kui matemaatilise täiuslikkuse sümbolit, pythagorlased nägid seda kui tervise ja tasakaalu esindajat. Viis haru vastasid viiele elemendile: maa, õhk, tuli, vesi ja vaim – kontseptsioon, mis hiljem leidis kajastust nõiamaailmas.
Muistses Mesopotaamias kasutati pentagrammi kaitsesümbolina, usuti, et see peletab eemale kurje vaime. See muistne seos kaitse ja maagia vahel pani aluse selle hilisemale kasutusele okultistide seas.
Kristluse levikuga Euroopas hakkas pentagrammi tähendus muutuma. Keskaja kirik nägi paganlikke sümboleid sageli enda tegevusele ohuna. Pentagramm, mis oli kord tasakaalu ja kaitse sümbol, hakkas üha enam kahtlust äratama. Seda hakati seostama saatana ja nõidusega – muutus, mis tulenes rohkem ühiskonna hirmudest kui sümbolist endast.
15. kuni 18. sajandi kurikuulsad nõiajahid kinnistasid veelgi pentagrammi pahaendelise maine. Süüdistatavaid nõidu kujutati sageli pentagrammidega, mis tugevdas ideed, et sümbol oli seotud musta maagiaga. See periood tähistas pentagrammi ajaloo tumedaimat peatükki, kus ebausk ja hirm varjutasid selle muistseid juuri.
Okultismi taassünd tõi aga tagasi pentagrammi kasutamise riutaalaagias kurjade vaimude manamiseks ja tõrjumiseks. Seda nähti kui väravat kõrgema teadmise juurde, vahendit universumi ja iseenda varjatud tõdede avastamiseks. Sellise huvi taassünd aitas taastada osa pentagrammi algsest müstikast ja võimust.
Tänapäeval on pentagramm üks tuntumaid sümboleid kaasaegses nõiduses, eriti Wiccas. See on usu sümbol, sarnaselt ristile kristluses. Iga pentagrammi haru esindab elementi, kusjuures kõige ülemine haru sümboliseerib vaimu, ühendades maise sfääri jumalikkusega.
Wiccad kannavad sageli pentagrammiga ehteid oma usu märgina ja kasutavad sümbolit rituaalides ja loitsudes. See meenutab kõigi asjade omavahelist seotust ja praktiseerija sidet looduse ja taevaga. Kaasaegses nõiduses on pentagramm võimestamise, teadmiste ja vaimse kasvu majakas.
Pentagrammi kõhedusttekitav külgetõmme pole jäänud märkamata ka popkultuuris. Alates õudusfilmidest kuni gooti kirjanduseni, kujutatakse seda sageli kui tumeda maagia ja keelatud teadmiste sümbolit. See kujutis, kuigi sensatsiooniline, rõhutab sümboli püsivat võimet paeluda ja hirmutada.
Kuid nende jaoks, kes käivad nõia teed, on pentagramm palju enamat kui kõhedusttekitav embleem. See on sümbol, mis on rikka ajalooga, täis mineviku saladusi ja tulvil müstikat ning maagiat.
Pentagrammi teekond läbi ajaloo on tunnistus selle sügavale tähendusele ja püsivale külgetõmbele. Alates muistsest kaitsetalismanist, läbi kurjuse sümboliks muutumise ja lõpuks kaasaegse nõidade ja okultistide poolt taasavastamiseni, on pentagramm end põiminud inimeste uskumuste ja praktikate kangasse.
Tänapäeva nõidade käes on pentagramm mitte ainult sümbol, vaid võti universumi mõistmiseks, ühendus loomiseks tarkusega ja meeldetuletus, et maagiline potentsiaal peitub meis kõigis. Kas seda vaadeldakse aukartuse, hirmu või lugupidamisega, jätkab pentagramm maailma lummamist, olles igavene müstika ja maagia embleem.
Vähem hirmu soovides
Merily