Surm. See sõna tekitab meis tihti hirmu ja ärevust, mõeldes automaatselt elu lõpule, kaotusele ja tundmatule tumedale veele kus ollakse oma valuga üksi. Sama kehtib ka siis, kui tõmbame tarokaartide lugemisel surma kaardi – inimesed ehmuvad, kartes halvimat. Kuid mida tähendab surm maagia maailmas?
Surm ei ole lõpp, vaid uus algus. Nii nagu looduses järgneb sügisele alati talv, ja talvele kevad, on surm lihtsalt üks osa lõputust tsüklist – üleminek ühelt olekult teisele, vana lõpetamine, et uus saaks sündida. Surma kaart taros sümboliseerib sageli muutust, millegi vana lõppu ja uue algust. See suunab teinekord elus sulgema mõne ukse, et saaks avada uue.
Maagia maailmas nähakse surma sageli kui üleminekut – piir ühe eluetapi ja järgmise vahel. Nii nagu ma “Tuli põleb, aga kedagi kodus pole” postituses räägin, kuidas elu meie ümber võib tunduda tuhane ja tühine, kui me ei ole ühenduses oma sisemise maailmaga, on surma sümboolika meeldetuletus vajadusest sisemise uue leegi järele. Kui tuli meie sees on kustumas, siis võib surma kaart meid kutsuda uuesti süttima, leidma oma tee ja seikluse.
Tihti ilmub see kaart lauale just nende inimestega, kes on oma elus eksinud. Ei tea mida teha, mis kõnetab ja miks kõik nii tühine ja mõtetu tundub. See suunab mõtlema, et asjad mis siiani on olnud põnevad ja edasiviidad on tänaseks ehk oma töö ära teinud. Aeg on oma ellu kutsuda ja lasta midagi uut ja põnevat!
Muutused viivad meid elus alati edasi, isegi kui need ei ole meeldivad või tunduvad ületamatult rasked. Ilma muutusteta seisame me paigal ega arene.
Näen sageli kuidas inimesed kardavad vahetada tööd või minna lahku, sest see on mingi kindlustunde lõpetamine. Midagi mis on toiminud, isegi kui on halvasti toiminud, on see mingil kujul stabiilsus olnud ja kui see uks kinni lüüa ning uuele seiklusele minna, siis pole aimugi mis saama hakkab. Ütlen alati, et sa ei saagi teada kui sa ei proovi. Järgmise ukse taga võib olla kümneid kordi paremaid võimalusi ning toredamaid inimesi. Kui aga jätadki alati uued uksed suletuks, siis tegellikult on see sisemine surm ühel päeval lõplik ning muutuseid ei tulegi. Toimub lihtsalt mandumine.
Peale selle annab elu põhjusega neid uusi uksi mida avada ning suunab vanu sulguma. Nii on see maailm loodud toimima, ikka edasi minnes ja uutele jahimaadele. Seega ei tasu karta muutuseid, tervitagem neid avasüli. Meie elu on täis lõputuid alguseid ja lõppe, kus igaüks neist on kingitus – võimalus kasvada, õppida ja avastada oma tõeline potensiaal ja sära.
Järgmine kord kui näed kaardilugemisel surma kaarti või sinu teele ilmub tundmatu ning hirmutav sild teisele kaldale, siis pea meeles, et see on elu viis näidata sulle, et iga lõpp on millegi uue algus. Ava see uks ja lase muutustel ja maagial üllatada ennast uuel viisil!