Kas oled kuulnud sellist ütlust, et oma kõige paremas versioonis ei ole sa õige valele inimesele ja oma kõige kehvemas olekus oled sa ikkagi kõike väärt selle õige inimese silmis.
Ma näen tihti inimesi, justnimelt inimesi, sest ma ei saa öelda naisi või mehi, kuna sama probleemi ees seisavad mõlemad, kes tunnevad, et ükskõik kui palju nad ka vaeva ei näeks, siis ei saa nad oma kaaslaselt ühtegi head sõna või tunnustust. Armastust ei pea kunagi kerjama. See on vaba ja kui seda vabalt ei pakuta, siis pole sellise inimesega tegelikult midagi ühist jagada.
Inimesed kes konstantselt ja teadlikult teevad haiget ei vääri tegelikult rohkem võimalusi, neile tuleb võimaldad kõvasti vähem kui mitte üldse ligipääsu ja avatust. Muidugi on see inimlik loota ja oodata, et ehk ikka midagi muutub ja läheb paremaks. Tegelikult on see enda aja raiskamine ja ei vii kuhugi.
Kurb on näha kui tihti raisatakse oma aega kellelegi kes kesoma kaaslasi ei tunnusta, väärtusta, kiida, austa ega hoia. Kui Su kaaslane ei ole Sinu jaoks boonus ja keegi kes toob Sinust Sinu parima versiooni esile, siis on see märk sellest, et see suhe pole Sulle.
Igas inimeses on tegelikult olemas ka tumedam pool. Ei ole nii, et on ainult lilled ja liblikad. Inimese tumedam pool on lihtsalt see osa temast mida ei pea elujooksul ilmtingimata endast välja tooma. Osad inimesed oskavad aga väga hästi need teistest välja tuua. Tavaliselt on need inimloomad, justnimelt inimloomad, sest nad toimivad vaid katkise ego pealt, kes on endast selle koletise välja saanud ja nüüd ei taha üksi sellised murjamid olla. Samas, et minna vaadata peeglisse, siis see käib üle jõu. Üks näpp näitab teiste poole, neli ikka iseenda, aga kes seda palki oma silmas näha tahab.
Paljud meist raiskavad metsikult palju oma väärtuslikku aega siin maailmas nii valedele inimestele. Suhtes peaks lootma, et tulemas on veel sama häid ja veel paremaid aastaid, mitte, et loodetavasti keegi muutub või ühel päeval hakkab hea.
Vabandusi, et olla kehvas suhtes on palju, aga vabandusi, et mitte olla õnnelik pole ühtegi. Olla suhtes lihtsalt sellepärast, et siis vähemalt on keegigi ja ei pea üksi olema, on üks kõige õnnetumaid mõtteviise. Sellisel puhul tuleb endaga tööd teha ja endaga sõbraks saada, et mõista, miks ma ennast ei armasta? Endale tuleb ikka parimat pakkuda ja mitte leppida vähesemaga või sootuks miinusprojektiga.
Kui Sa täna tundsid, et Sa oled üks neist, kes ütleb sõbrannadele/sõpradele või lähedastele, et tegelikult on teil kaaslasega häid aegu KA OLNUD, siis on see mõttekoht. Parem ikka uhkelt üksi kui kehvalt saadud!
Ikka ratsionaalseid mõtteid soovides
Merily