Ma olen viimase paari aasta jooksul jälginud inimesi enda ümber. Inimesed keda ma kunagi sõpradeks pidasin, inimesed kes tundusid mulle ausamad kui teised. Ometi ei hüüa õnnetus tulles ja vale lühikesed jalad kipuvad ikka komistama ja kukkudes oma maski kaotama.
Ma olen elus puutunud kokku üsna erinevate valelike inimestega, mis neid kõiki ühendab on ikkagi psüühiline häire. Kuskil on midagi kunagi väga katki läinud, et nüüd peab looma omale elu mida teistele näidata, kuid mida tegelikult ei eksisteerigi. Üks asi on see kui enda ümber asju valetada, teine aga see kui luua endale väljamõeldud karakter kelle elu elama hakata.
Ütlen ausalt, kui sellised asjad välja tulevad, siis on ehmatus päris suur. Esialgu tekib kahtluseuss, tema juba naljalt ennast minekule ei sea, kui on ennast sinu peas mugavalt tundma hakanud. Nii hakkad tema eksistenstsile siis tõendeid otsima. Proovid nii ja proovid naa kuni ongi pilt koos. Küll on hea tunne kui oled eksinud, aga seda tavaliselt ei juhtu. Kus suitsu-seal tuld.
Tihti küsitakse minult, et miks inimene valetas. Eks see sõltub valest, kas tegu oli argusega, häbelikkusega, kompleksiga, süüdimatusega või sootuks haigusega?
Patoloogiline valetamine on juba haigus mis tegelikult vajab ravi. Ehk inimene ei saa saata mööda päevagi oma elust valetamata. Olgu see ükskõik mis, kasvõi kohvi joomise kohta, aga midagi peab olema selles loos luisatud, nagu kleptomaania, kasvõi tuletikk, aga vähemalt varastatud!
Teised põhjused on muidugi samuti keerulised. Argus, häbelikkus ja süüdimatus ei anna õigustust valetamisele. Valetamine muudab ka inimest, kuidas hiljem vaadata peeglisse kui sealt ei vaata vastu enam sama inimene? Vale muudab silmavaate, miimika, hääletooni, kogu olemuse tegelikult. Lõpuks ei tunne ennast isegi enam ära, sest loodud identiteet on hoopis miski muu enda omast. Eriti õnnetuks läheb siis, kui oma enda valesid enam ei mäleta. Kahte elu korraga elada ei ole lihtne, mälu peab korralikult treenitud olema. 🙂
Mina olen elus puutunud kokku patoloogilise valetajaga. Üsna hirmutav oli see tookord, sest kui kõik korraga välja tuli, siis oli seda üsna palju.
Süüdimatuid valetajad kohtame me tihti. On see tutvusringkonnas keegi, tööjuures, partner või hobiringis, aga neid ikka kipub juhtuma, kes oma egoga kuidagi toime ei tule ja valetavad ennast suuremaks, paremaks, õigemaks ja Jumal teab mida kõike veel.
Kuidas teil elus valetamise ja valetajatega on?
Vähem valesid soovides
Merily