Ma olen tähelepannud, et inimesed on jagunenud kaheks, nagu ikka ja kõigega…
On need, kes on sõjast üsna mornid, loevad iga päev uudeiseid, elavad kaasa ja tajuvad pidevat hirmu ja siis on need inimesed, kelle elus ei muutunud midagi. Jah, see teema on ebameeldiv ja kurb, aga ei mõjuta nende elu, kuna see ei toimu siin ja praegu. Sama nagu oli koroonaga. Kes läksid kohe vetsupaberit ja suhkrut ostma ja kes reisis ja elas elu edasi nagu midagi poleks.
Ühele poolele tundub paanika ebavajalik, teisele aga esimese ükskõiksus arusaamatu. Samas tekib küsimus, kas siin peaks jääma omad tegevused ära kuna mujal on keeruline? On see pentsik lubada rõõmu oma päevadesse kui keegi teine kuskil kannatab? Selle mõttega ma päris nõus ei ole, sest niiviisi oleks kogu maailm koguaeg õnnetu. Kindlasti ei peaks oma elu seisma jääma, kuid mõista olukorra tõsidust on äärmiselt oluline ning aidata seal kus võimalik ning ka millega võimalik.
Ning ometi on see kolmas hulk inimesi, kes usuvad, et sõda pole ja kõik on vaid näitemäng. Seda lugu kuuldes vajus mul tõesti suu lahti, aga noh… pandeemiaga oli ju samuti.
Kurb on näha mis maailmas toimub. 2 aastat rasket haigust ning nüüd sõda otsa. Maailm iseenesest ei ole kole paik, kurb on aga see, et siin maailmas elab niivõrd koledaid inimesi, kelle teod on igavesti andestamatud. Mitte, et andestamine oleks kohustusik, aga need teod on ka aksepteerimatud. Siin isegi ei teki küsimust, kuidas mõni inimene öösel magada saab teades oma tegusid, aga ilmselt mis raskus seal olla saab kui puudub nii süda kui ka südametunnistus.
Minult on mitmeid kordi küsitud, et mis saab edasi? Ma olen ka vaadanud, aga midagi mis kestab nii kaua ja muutub vaid tundidega on üsna keeruline vaadata. Tegu pole vaid ühe sündmusega, vaid sündmuste jadaga mis ei puuduta vaid ühte riiki.
Et aga natuke positiivset nooti juurde tuua, siis Eestis ma sõda ei näe.
Kuidas teid on sõda mõjutanud? Kas olete iga uudisega kursis ning tunnete muret oma tuleviku pärast või pigem hoiate silma peal, aga elate oma elu edasi nii nagu seda ka enne tegite? Olete varunud koju toitu ja muid vajaikke tarbeesemeid või pigem vaatate kuidas olukord kulmineerub?
Rahu soovides
Merily