Me kõik kohtame oma elus kadedaid inimesi, ma ütleks isegi, et me kohtame neid igapäevaselt – tööl, koolis, poes, tänaval, trennis jne. Kellelgi on ikka sees see kibe ja mürgine tunne, et miks tal läheb nii hästi või miks tal on asjad paremini kui mul.
Olen õppinud elama nii, et ma ei märka kadedaid inimesi enam ammu. Nende märkamine ja neist välja tegemine ei anna tegelikult mitte midagi muud kui õnnetukesele jõudu juurde, et omakorda mürki juurde toota.
Olen alati mõelnud nii, et ma tahan ennast ümbritseda väga motiveeritud, ambitsioonikate, tarkade, elus edasi pürgivate ja edukate inimestega. Mitte sellepärast, et ise parem paista, vaid selleks, et ma oleksin ümbritsetud inimestega, kes motiveeriksid ka mind olema iga päev parem versioon iseendast. Ikka samm-sammult edasi oma unistuste ja saavutuste poole. Ma leian, et see on õige, sest kui ümbritseda ennast kadedate õeluskottidega, siis muutud ise samasuguseks.
Tihtipeale ollakse kade oma konkurentide peale, eriti tööalaselt. Vot see on asi, mida ma ei mõista. See näitab, kui laisk inimene tegelikult on. Teisel läheb paremini, oh, ma ei saagi loorberitel puhata ja olla see “kõige parem”. Kui teisel inimesel läheb hästi, siis on see ju motiveeriv. Hea aeg üle vaadata, milliseid uuendusi ja muutusi peaks ellu viima, et ka ise edasi liikuda. Iga suure saavutuse ja eduloo taga on alati palju tööd ja vaeva.
Olen ikka öelnud, et kui jääb aega üle teiste rahakotis sobrada, siis on endal töö tegemata. Tuleb minna ja vaadata oma asjad üle, sest kui enda töö on ilusti tehtud ja rahulolu saavutatud, siis ei ole rumalusteks peas ruumi.
Peale selle – kui mõtled positiivselt ja elad teiste edule samuti kaasa, siis ei jää see universumil märkamata, ja nagu ikka – kõik tuleb ringiga tagasi!
Teile, sõbrad, soovin ilusat päeva, ja tunnustage täna kedagi millegi eest, mis on teie silmis märkimisväärne!
Merily