Mis siis kui ma ei saagi lapsi?

See on üks raske küsimus millega minu poole väga tihti pöördutakse. Noored naised kes on mures, et nad ei saagi lapsi. On see siis tervislikel põhjustel, parteriga ebaõnnestunud katsed või partneripuudus.
Võimalusi on erinevaid.
Kõigile meile ei olegi saatusesse järeltulijaid kirjutatud. Ka see on variant.
Osad inimesed jällegi ei saagi omavahel lapsi. Seal on põhjuseid erinevaid miks elu hoiab ära midagi nii ilusat kahe inimese vahelt.
Mina olen isiklikult alati selle poolt olnud, et kui ei saa naturaalsel teel, siis proovida kunstlikult. Kui pole kaaslast, siis saada kasvõi üksi. Kui kuidagi ei jää lapseootele, siis lapsendada. See ei pea kunagi nii jääma, et paar jääbki ilma järeltulijata.

Terviseprobleemid on selline keeruline teema. Tihti juhtub nii, et üks parteritest keeldub viga tunnistamast ning ei pöördugi arsti poole. Seda näen ma oma töös tihti. Probleemi mitte tunnistamine viibki lõpuks lahkuminekuni.

Tohutu püüdlemine ja proovimine ei too tulemust. See on samuti väga levinud. Proovitakse ja surutakse ennast seni kuni tekivad pettumused ja keha läheb täielikult blokki ning naine ei jäägi lapseootele. See on samuti üks levinumaid murekohti. Ikka ja alati peaks see olema vaba ja tulema kergemalt. Kui koguaeg suruda, siis lõpuks annab keha alla. Teinekord klaas veinikest ja lõbus õhtu toovad üllatuse kiiremini. Siin kohal meenub mulle armas lugu kuidas klient mulle hiljaaegu kirjutas, et käis vastuvõtul, oli aastaid proovinud, kuid tulmust polnud. Tegi nii kuidas soovitasin ja tänaseks on neil imearmas uus ilmakodanik. Teinekord tulbki lasta oma soov vabaks. Nii jõuab see ringiga meieni tagasi koos täitumisega.

Täiesti okei on ka see, et osad inimesed ei tahagi lapsi. Nende elus on teised väärtused. Kohati on järeltulijate saamine ühiskonnale pealesurutud. Nii on aegade algusest olnud ja peab olema – tegelikult ei pea olema. Kõik inimesed ei ole sündinud siia ilma vanemateks saama. Ei saa sundida tegema kedagi midagi sellist, mida ta teha ei soovi. Nii ei tee ta seda armastusest, vaid kohusetundest ja seal ei pruugi tulemus üldse ilus ega hea olla. Sama nagu mõnele inimesele ei meeldi teha süüa. Kui teda sundida, siis see toit ei pruugi tulla maitsev ega apetiitne. Milleks sundida kui inimene ei taha?
Niiviisi teinekord otsustavad naised ise lapse saada hoolimata mehe arvamusest ja kui pärst mees ei soovi lapse elust osa saada, siis on ta paha. Tegelikult ei ole. Tema soov see ei olnud. Jah, loomulikult tuleks enne suuri tegusid sellisele asjale mõelda ja hiljem oma tegude eest vastutus võtta, kuid sellegi poolest on tegu kohati ikkagi peale sunnitud olukorraga. Vastutus on mõlemapoolne juba enne tegusid.

Sellised mõtted siia esmaspäeva
Soovin, et teie kõigi ilusad soovid täituksid ja nautigem uut algavat nädalat
Merily