Viimaste aastate jooksul on minu ümbert läinud päris arvestatav arv inimesi, seega see kurbus, šokk ja valus on üsna tuttavaks saanud. Mõtlen täna leina peale üleüldse. Ma näen leinas inimesi väga tihti, ma näen ka erinevaid leina viise inimesi läbi kogemas.
Selge on see, et lein tuleb läbi teha kui lähedane on lahkunud. Kõik viis etappi: eitus, viha, kauplemine, depressioon ja leppimine.
Lühidalt lahti selgitades:
Eitus – ei usu, et selline sündmus on juhtunud.
Viha- viha selle vastu, et lähedane on su maha jätnud siia, et selline asi üldse juhtus, viha Jumala vastu jne.
Kauplemine- annan ennast tema asemel.
Depressioon – ei vaja kuigi palju selgitamist ma usun. Tekib psüühiline haigus mis vajab ravi. Pole soovi midagi teha, suhelda, kusagil käia, teinekord ka suitsiidsed mõtted, motivatsiooni puudus.
Leppimine – leppimine, ehk alla andmine tegelikult, sest surmast inimest tagasi tuua ei saa. Aksepteerimine.
Inimesed tulevad leinaga toime väga erinevalt. On need kes teevad teadlikult kõik etapid läbi, need kes lükkavad leina edasi, need kellel lein justkui ei alga – tuleb hilinemisega. Tavaliselt edasi lükkamine tähendab seda, et see tuleb suurema laviinina ja sinna lisandub ka enesesüüdistamine.
Leinas inimesi kardetakse. See on väga levinud suhtumine, et tuleb anda leinajale rahu ja mis ma ikka oskan öelda ja teha jne. Tegelikult enamasti ei taha leinajad üksi olla. Rääkida on vaja. Nii palju kui tuleb ja olla lähedastega koos, nutta, olla vihane, kurb, haavatav, naerda, kõike tuleb teha, aga mitte jääda oma kurbusega üksi.
Paljud meist usuvad, et elu läheb kusagil mujal edasi. Tihti küsitakse, et miks mina ei näe või kuule oma lähedast, miks ta mulle märku ei anna, aga kellelegi teisele annab. See sõltub alati kes see lähedane on. Tavaliselt ei anta kõige lähedasemale inimesele just selle tõttu, et elav saaks ka edasi liikuda ning ei hakkaks kinni hoidma lahkunust. Ehk miks laps emale ei tule unenägudesse või anna muud moodi märku, sest niiviisi hakkab ema kinni hoidma ja ei lase hingel rahu saada ning ei saa ka ise enam rahu.
See aga ei tähenda, et meie lähedased lihtsalt jätavad keha maha ja ongi kõik. Laev on merel ka siis, kui teda horisondilt ei paista. Teinekord on laev lihtsalt teisele kaldale teel juba.
Kuna leina teema on väga sügav ja pikk, siis kõigest ei jõuagi kirjutada. Olen ka eelnevalt erinevaid surmaga seotud postitusi kirjutanud, ehk lisan siia veel juurde kui keegi soovib lisaks lugeda:
Kui lahkunud lähedase saladused tulevad välja:
https://merilytimmer.ee/blogi/kui-lahkunud-lahedase-saladused-tulevad-valja/
Kui su lähedane on lahkunud:
https://merilytimmer.ee/blogi/kui-su-lahedane-on-lahkunud/
Kui su lahkunud lähedased ei anna rahu:
https://merilytimmer.ee/blogi/kui-su-lahkunud-lahedased-ei-anna-rahu/
Teispoolsusest:
https://merilytimmer.ee/blogi/teispoolsusest/
Lisaks kui on tunne, et pole kellelegi teisele rääkida, siis olen sinu jaoks alati olemas.
Merily