Esohullumeelsus
Kui eelnevalt oleme Kirstiga vestlusõhtutel rääkinud „esohullusest“, siis nüüd võtaksin ma teemaks esohullumeelsuse. Mida ma sellega silmas pean on see kui minnakse esoteerikaga päriselt peast segi ehk kus tegelikult on inimesel juba psühhiaatrilist abi vaja.
Tundub veider? Kuidas siis nägija hull on? Nägemisel ja nägemisel on ikkagi vahe. Kui sulle on antud anne ja mingid piirid, siis tuleb neid ka austada. Kui hakata jõuga kangutama uksi lahti, siis on sellel ka tagajärg.
Toon mõned näited: kui inimesele ei ole antud annet, aga hakkab jõuga praktiseerima, tagajärgedele mõtlemata, siis hakkavad asjad ka juhtuma. Olen ise isiklikult viinud inimesi käekõrval Seewaldisse, sest kui ikka toas olevatest UFO laevadest ja tulnukatest inimeste sees rääkima hakata, siis läheb asi päris kiiresti käest ära.
Viimasel ajal näen mitmeid sensitiive rääkimas väga veidratel teemadel, kus tegelikult tekib küsimus, et miks sa endale seda teinud oled? Iga teadja teab, et on piirid ja kohad kuhu ta on lubatud ja kuhu ei ole. Jõuga läbisurudes on tagajärjed valusad ja teinekord isegi pöördumatud.
Maagidel „maailmadega“ töötamine on teine teema, aga kaardimoorid ei peaks rääkima oma klientidele kuidas nende sees elavad tulnukad, et nad saavad liikuda mööda teisi planeete jne rumalusi. Seega kui satud sellise jutu otsa, siis tasub korra uuesti kaaluda, kas on ikka mõistlik jutt ja tegu ikka päriselt teadjaga.
Ikka selget mõistust soovides
Merily