Inimesed otsivad ikka suhet, armastust, kedagi enda kõrvale, et ei peaks oma elu üksi veetma. Ma töötan igas vanuses inimestega kes suhtealast nõu ja abi käivad küsimas. Tihti on märgata suhetes pealiskaudsust ja ükskõiksust. Eriti paistab pealiskaudsus välja keskealiste seas, kus on teineteisest ära tüdinetud, ei viitsita enam süveneda ja kõik käib justkui automaatpiloodil.
Noorte puhul on aga kehv lugu sellega, et sotsiaalmeedias on üles ehitatud fassaad mis ei vasta absoluutselt reaalsusele. Milleks luua endast kuvand mis tegelikkusele ei vasta?
Tihti on näha kuidas sotsiaalmeedias on ülesehitatud suur ja särav kuvand endast, kuid kui inimesega laua taha istuda, siis ei tea ta tegelikult mitte millestki mitte midagi. Silmaring puudulik, haridus puudulik, huvid null ja peale instagrami piltide töötlemise väga midagi ei oskagi.
Teine asi on see, et kui sul igal õhtul kodus on vaja ikkagi meelelahutust, sest kahekesi ei kannata olla või lihtsalt polegi ühtegi ühist jututeemat, siis on see suhe vale või aeg otsa saanud. Pole mõtet pidada suhet lihtsalt selleks, et oleks suhe.
Kaaslane peaks olema see inimene kelle puhul hommikul ärgates tunned vaid tänulikkust ja rõõmu, et su elus on selline inimene. Kui sa seda ei tunne või näiteks enam ei tunne, siis on aeg hakata oma suhtele otsa vaatama.
Kolmandaks, miks paljud suhted ei jää püsima on see, et tihti minnakse suhtesse ootuste ja eeldustega.
Kui sa koguaeg midagi ootad või eeldad teiselt inimeselt, siis peaks vaatama ka endale otsa, kas ise ikka vastad nendele kriteeriumitele? Lihtne on teistelt nõuda.
Naised kipuvad ootama majanduslikku kindlustatust, uhkeid autosid, maju, kingitusi, kuid ise on karvaste kulmude, jalgade ja villaste sukkadega. Samuti ootavad mehed, et naised oleks ilusad, hoolitsetud, armastavad, kodus kokad, magamistoas suurepärased, kuhugi maani iseseisvad jne, aga kipuvad ise olema lohakad õllesõbrad diivanil.
Inimesed kes suhet otsivad on alati erinevad. On neid kes on alles eile lahku läinud või leseks jäänud, kuid ka neid, kes on otsinud juba terve elu.
Mina isiklikult ei usu, et igaühe jaoks siin maailmas on keegi. Ei ole, sest kui oleks, siis poleks nii palju üksikuid inimesi. Kõik meist ei ole tulnud siia ilma kogema paarisuhet, on ka teisi eesmärke.
Kui ma võtan muidugi keskmise joone, siis suhtlusportaalides ongi sama muster. Kas ei osata suhelda või on üles ehitatud valefassaad. Naised kipuvad tihti kasutama sõnade asemel emotikone ja mehed ei jõua oma vanusenigi kui juba on jutt erootiliseks läinud. Nii see pettumus tuleb juba enne kui üldse tutvudagi on jõutud.
Samas saan ma öelda, et tänu tutvumisportaalidele tean ma tänaseks väga palju ilusaid armastuslugusid, võta siis näpust. Kes mida ootab või ei oota?