Juba iidsetest aegadest on kasutatud peegleid kui portaale kahe maailma vahel. Suhtluseks, liikumiseks, mälestuste uuesti kogenemiseks. Peeglid säilitavad endas energiaid, pilte ja olukordi mida nad näinud on, aga tõepoolest on nad ka uksed surnute ja elavate maailmade vahel.
Peegel ise niisama lihtsalt portaaliks ei saa. Eks see ole ikka inimeste enda käetöö, nii nagu koduuksegagi, kui ikka ukse lahti teed ja kõik sisse kutsud, siis miks peaks jätma kutse vastuvõtmata?
Iga pahandus ei tulene aga portaalist, vaid ka inimeste enda käitumisest ja kodusest õhkkonnast. Kui kodus on palju viha, kurbust, pisaraid, vägivalda jne, siis peegel talletab selle kõik energiakogumina endasse. Niiviisi mõnekümne aasta pärast peeglit liigutades või kohta vahetades võib hakata kodus juhtuma nii mõndagi. Sain omal nahal päris hästi tunda kui tähelepanu pööramata liigutasin eset ja järgmisel ööl enam üksi kodus polnud.
Seetõttu on ka hirmujutud vanade peeglite kohta. Vana peegel ei pruugi üldse midagi halba kaasas kanda, see ikka sõltub keskkonnast kus ta viibinud on. Samas olen ma puutunud kokku peeglitega mille ees on maha lastud inimesi, vägistatud ja pekstud naisi või palju alkoholi tarbitud või tehtud pahatahtlikke rituaale. Selliste peeglitega pole kuigi palju enam peale hakata tõesti. Neid võib puhastada ja õnnistada, aga ütleme nii, et see ese on juba kasutuskõlbmatu. Koju sellist enam tuua ei soovita, sest siis avastate samuti, et õhtul filmi ei vaatagi enam üksi või elektriarve muutkui suureneb, sest keegi tahab ööd läbi tulesid klõpsida mitte rahu nautida. Need on vaid leebed näited eks.
Kui on aga isu ikkagi antiiki koju tuua või kelleltki saadud ilus peegel vastu võtta, siis tasub see ära puhastada, kui see ei aita, siis võib raami jätta ja peegel ise välja vahetada. Igaljuhul on see parem variant kui oma koju terve kari võõraid sisse kutsuda tingimusel, et reegleid edasi teevad sinu kodus nemad. Ettevaatlik tasub olla igaljuhul.
Kui sul on mure või kahtlus oma mõne peegli osas, siis võid mulle julgelt sellest kirjutada.
Merily